Viies 1000-eurone stipendium EAFS-ilt ja Gedeon Richterilt

EAFS ja Gedeon Richter andsid välja viienda 1000 eurose stipendiumi.

Stipendium anti välja uudsete haavakatete uurimise eest

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid professor Peep Veski stipendiumifondist välja järjekorras viienda 1000 eurose stipendiumi. Selle sai Tartu Ülikoolis farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas uurimistöö kaitsnud proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Ebe Vaarmets. Töö teema on “Erinevate desinfektsiooni- ja steriliseerimismeetodite mõju klooramfenikooli sisaldavatele elektrospinnitud nanofiibermaatriksitele”.

Urve Paaver (PhD farmaatsia), stipendiumikomisjoni esimees ja Tartu Ülikooli farmatseutilise tehnoloogia dotsent: “See töö on tihedalt seotud kaasaegse ravimiarendusega ning reaalelus ette tulevate probleemide lahendamisega. Kroonilised haavandid või ka akuutsetest haavadest põhjustatud komplikatsioonid mõjutavad üha rohkem inimesi ning suurendavad tervishoiukulusid. Antibiootikume sisaldavad elektrospinnitud nanofiibritest haavakatted on perspektiivsed just krooniliste haavade ravivõimaluste avardamisel.”

“Selleks, et ühel päeval neid haavakatteid apteegist osta saaks, on vaja lahendada mitmeid ülesandeid, näiteks sobiva steriliseerimismeetodi leidmine, mis ei kahjustaks fiibermaterjali ega sellesse viidud raviainet. Töö on osa suuremast uurimisprojektist, mille tulemusena võiks kunagi valmida  ravimpreparaat,” räägib Urve Paaver.

Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi (EAFS) üks eesmärke on toetada noorte farmaatsiateadlaste järelkasvu, nende erialast uudishimu ja saavutusi, et Eesti farmaatsiatööstus võiks tulevikus rohkem toota Eestis välja töötatud ja patenteeritud ravimeid.

Ebe Vaarmets: “Uurisin enda töös eri desinfektsiooni- ja steriliseerimismeetodite efektiivsust ning nende mõju elektrospinnitud polükaprolaktooni ja klooramfenikooli sisaldavatele nanofiibermaatriksitele. Selleks viidi läbi raviainega fiibermattide töötlemine erinevate meetoditega. Valituks osutusid gammakiirguse, argooni plasma, ultraviolettkiirguse ja klooriaurudega töötlemine. Seejärel teostati steriilsuskatsed vastavalt Euroopa farmakopöa eeskirjadele erinevate meetodite efektiivsuse hindamiseks. Samuti võrreldi töötlemata ja töödeldud nanofiibermaatriksite erinevaid füsikokeemilisi ning funktsionaalsusega seotud omadusi.”

Ebe Vaarmetsa kinnitusel on nanotehnoloogilistel haavakatetel suur potentsiaal saada tõhusaks vahendiks haavade paranemise soodustamiseks ja infektsioonide ära hoidmiseks. Uudsete haavakatete väljatöötamisel on aga üks  möödapääsmatu osa sobiva sterilisatsioonimeetodi leidmine, kuna meditsiinis kasutatavad vahendid peavad olema patsiendi jaoks ohutud. Seega on antud uurimistöö praktiline väärtus aidata kaasa kvaliteetsete haavakatete väljatöötamisele. Tulevikus võiks lisaks välja selgitada meetodite mõju fiibermaatriksite mehaanilistele omadustele, raviaine vabanemisele ja biolagunemisele.

István Bán, Gedeon Richter Eesti filiaali juht: “Andsime Ebe Vaarmetsale välja järjekorras viienda stipendiumi. Antud uurimistöö oma eesmärgile vastavusega, teadusuuringutega haakuva aktuaalsuse ja tulemuste praktilise kasutamiskõlblikkusega ja vastab igati Gedeon Richteri stipendiumiga seotud ootustele. Huvi stipendiumi vastu, esitatud tööde teaduslik tase ja farmaatsiatööstuses juurutamise võimalused kasvavad iga aastaga.”